header back
header

Porkuni mõis

Hilisematel sajanditel asus Porkunis rüütli- ehk eramõis, mis on kuulunud von Tiesenhausenite, von Ungern-Sternbergide ja von Essenite valdusse. Alates 1869. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Rennenkampffide omanduses, mõisa viimane omanik oli Ewald von Rennenkampff. Tema käsutuses oli osa mõisasüdamest kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Porkuni mõis. Foto Tiit KaljusteMõisasüda paikneb keskaegsest piiskopi- linnusest veidi eemal, hõlmates järvesaare lõunapoolse otsa. Mõisa peahoone on historitsistlik kiviehitis ja valmis 1874. aastal von Rennenkampffide ajal. Hoones on segunenud tuudorstiil ja neorenessanss. Mõisakompleksist on säilinud mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart.

Alates 1920. aastatest on mõisa peahoones olnud kurtide kool, hiljem õpilaskodu erivajadustega lastele. 1950. aastatel ehitati peahoone vastu uus neoklassitsistlik koolihoone. Hetkel on mõis ja endine koolimaja müügis. Porkuni Kool tegutseb uues hoones, mis asub väljaspool järvesaart.