Porkuni järve keskel asuvale saarele rajati 1479. aastal linnus, mis hävis juba Liivi sõja (1558-1583) ajal. Järele on jäänud vaid väravatorn. Aastasadu Porkuni mõisa juurde kuulunud torni on säilitamise huvides renoveeritud.

Peale II Maailmasõda kuulus torn Porkuni koolile. Torni 500 aasta juubeliks (1979) remonditi torn tolleaegse koolidirektori eestvõttel ja Eesti Kurtide Ühingu rahadega. Renoveeritud torn võeti kasutusele kooli puhkeruumina. 1991. aastal koostati siin väljapanek kurtide õpetamise ajaloost Eestis, 4. juunil 1992 lisandus Marko Pomerantsi ettevõtmisel paenäitus.

Läbi torni viie korruse on võimalik saada ülevaade Eesti rahvuskivist – paekivist. Ekspositsioon tutvustab paekivi tekkelugu, kivistisi, levikut ja kasutust. Siin on rikkalik kollektsioon paenäidiseid üle Eesti. Torni tipus asub vaateplatvorm. Siit saab heita pilgu Porkuni järvele, mõisakompleksile ja ümbruskonnale.

Paemuuseum on sobiv koht täiendavate teadmiste saamiseks nii kooliõpilastele kui ka tudengitele. Huvilistel on võimalik ise paekivinäidiseid uurida ja töödelda ning kivistisi määrata. Asjakohast infot jagavad giidid, kes tutvustavad ekspositsiooni ja Porkuni kultuuriloolisi paiku.

Porkuni Paemuuseumi haldajaks on Tapa vald.

Porkuni Paemuuseumi ekspositsiooni kaasajastamine II etapp

Projekti eesmärgiks on Porkuni Paemuuseumi näituse uuendamine ning kaasajastamine. Teostatud tööd on vajalikud näituse külastajatele selgemaks ja paeluvamaks tegemiseks ning haridusliku ja kogemusliku elamuse paremaks saamiseks.
Eestis leiduvate paeerimite kõrval on ka näidiseid mujalt maailmast pärit karbonaatsetest kivimitest ning nende avamusalasid maailmas tutvustab maailmakaart. Paekivi kasutust Eestis selgitab uuendatud andmetega omaette korrus.